Not Our Last Breath

Ahoi Pilled ja Igor Tarašjukid!

Kuna Emerald on nüüdseks lõpetanud stuudios möllamise, siis peaks andma teile ka väikse lühiülevaate sellest, mis seal siis üldse toimus. Ei hakkagi kaua jokutama, kütan teile selle looga kohe makku ära.
1. päev - "Wohoo! That`s the way we do it!" - Oli neljapäev. Sõitsime isaga nuiast Viljandisse, korjasime teised tüübid ja kola peale ning ajasime teel Tartusse masina peeneks. Pärast pikka pikka reisi saabusime Forwardsi stuudiosse ning hakkasime oma kola maha tõstma. Päris muhe pleiss oli, lauajalka ja puha. Külmkapp lõhnas rängalt okse järgi aga mis sa ikka teed. Trummid panime ka üles ja Pano hakkas öösel juba paugutama.
2. päev - "Check out my beat!" - Trummide lindistamise päev! 9-st oli äratus. Peksime ennast magamiskottidest välja ja tegime kohvi. Ma ei tea kes kohvi tegi aga kurat mingid tükid olid sees. Veider värk. 10-st hakkasime trumme sisse võtma. Terve päev oli aega mängida...ja nii palju selleks läks ka. 7-8 paiku sai härra Kardaan oma tööga hakkama. Lood olid purgis. Pärast lintamist panime kidravärgendused juba üles ja mõtlesime, et teeme soundiproovi ära aga miskipärast mu Engl hakkas jonnima (urisema) ning mõtlesime, et nüüd jääb asi üldse katki. Bäs tõi õdagu ühe Peavey XXX headi ka, aga seda proovides oli sama kuradi jama. Ei lasnud eriti surinast-mürinast ennast häirida ja vedasin võimu trummiruumi. Tegime Panoga räiget metalit. Lõpuks olime väsinud ja läksime magama.
3. päev - "The day of errors!" - Rutiin. 9-st üles, 10-st lindistama. Päris nii lihtsalt tegelt ei läinud. Hommikul hakkasime otsima, et mis võimul häda võib olla. Nagu kahtlustasime, siis oligi asi voolus. NS-2 ja muude plokkide adapterid tõmbasime tagant ära ja panime asjad patareitoitele. Asi toimis. Kui nüüd keegi lugejatest peaks kunagi sama probleemi otsa sattuma siis toimiv lahendus on eespool. Niisiis, olime valmis kütmiseks. Esimesena istusin piinapinki (pehmele diivanile) mina. Lood tulid üllatavalt hästi välja. Ei saanudki nagu mängima hakata kui juba oli läbi. Ühe loo ajal mõtlesin algul, et mängin kõigepealt läbi ja siis proovib linti võtta. Bäs pani aga salaja lindistama ja oligi juba purgis. No on vigur. Järgmisena küttis Levo (master Sensei). Pani oma Mesa Boogie 50 kaliibrise kahuri tööle ja ainult tulistas. Kitarrid olid vist juba kella 4-ks lindis. Järgmisena tuli oma basskitarriga Ott (meediale tuntud kui herr Fritz). No see vend lihtsalt lükkas oma kaabli bassile järgi ja paugutas ühe võttega esimese loo sisse. Kõik olid elevil. Isegi külmkapp jättis hetkeks haisemise. Järgmise looga aga toimus häving ja külmkapp lehkas edasi. Õhtu hakkas ennast juba vaikselt näitama ja viimase loo lintamiseks oli aega vähem kui pool tundi. Mis te arvate mis sai? Muidugi mees lihtsalt OMAS loo ära. Lihtsalt küttis sisse ära ja läks õlle jooma. Mees nagu MacGyver. Nii see päev siis läbi saigi. Pugesime jälle magamiskottidesse ja kadusime helipuldi ruumi magama. Oli tore päev.
4. päev - "Mis sa karjud seal?" - Just nimelt. Oli ülemaailmne vokaalilindistamispäev või midagi taolist. Ühesõnaga, hakkasime laulu lindistama. Saatsime Baskini tühja ruumi, kus ta pidi järgnevad tunnid iseendaga võitlema. Mees rüükis nigu siga aia vahel, aga pidas vastu ja saime lood ära köetud. Pärast karjeid astus ta ruumist välja ja läks teise ruumi ühte asja kallistama (jah, tegu on WC-ga). Karjed purgis, oli käes Oti kord. Mees lihtsalt omas ruumi ära. Laulis paar rida ära ja arvas, et piisab. No ju siis piisas. Tol päeval oli stuudios väga tihe liiklus. Juba kolmas laulja seadis oma sammud mikrofoni ette. Mees teadis, mis mees teeb ja laulis oma asjad ilusti ära. Nii ilus oli kõrvaltruumist kuulata.
Nagu tähelepanelik televiisorikuulaja ja raadiovaataja arvata võib, siis sellega meie stuudioseiklused lõppesidki. Kõik lood on lindis ja lähipäevadel liiguvad Rootsimaale, et nendest sirguksid suured ja jämedad raadiohitid.

Huvilistele võin ka kirjutada, mis tehnikat kasutasime:
Levo - sinine Ibanez, Mesa Boogie .50 Caliber.
Ott - Fender Jazz Bass, Ampeg SVT II Pro eelvõim.
Baskin - Shure SM 57A Beta.
Rauno - Yamaha tour custom trummid, taldrikud: Sabian Paragon, Zildjian A custom's ja paiste,
Kaido - Caparison Dellinger FX-HGS, ENGL Fireball E625.


Varsti on jõulud tulemas ja olge ikka sõbralikud üksteise vastu, sest ei maksa olla selline tuss.
Ma ei tea kuidas teil on, aga vähemalt mul teeb ema jõuludeks liha.

Olge räigelt mõnusad,
Kaido