Vaatan, et te pole tükk aega midagi kirjutanud. Ärge jumala pärast mind selles süüdistage, et postitusi pole viimasel ajal lisandunud. Teatavasti möllas pühapäeval meie metsades ja taludes maailmasuur torm ning viis elektri endaga kaasa. Nüüdseks olen šokist juba taastunud ja võin teile rahumeeli rääkida, mida me viimasel ajal oleme korda saatnud.
Fantastiline kuueliikmeline viisik käis järjekordselt pealinnas. Seekord juhatas GPS (mis jäi koju) meid Von Krahli. Et Tallinna elutempo on väga kiire, siis üritasime sulanduda kohalikega. Sõitsime 150-ga Von Krahli ees olevasse äärekivisse. Räige litt käis ja lendasime 6,5 korda autoga üle katuse otse rataskaevu ... ning läksime otse lavale ja moshisime kanadel suled seljast!!! Tegelikult aga sõitsime kogemata vastu äärekivi ja meie õnneks lõhkes rehv. Pärast seda puntratantsu läksime mäkki ja sõime ennast sodiks. Kui kõik oli uuesti timm, siis lükkasime kaablid pillidele järgi ja tegime sauna. Oma kohalolekuga tegid kõigil meele rõõmsaks TLN-Metal-Jumalad ning ühtlasi tõestasid oma lauluoskusi. Pärast igat laivi ootab kojusõit, mis seekord oli lärmakas nagu alati. Rutiinsesse mölasse suutis aga ennast segada üks sähvatus, mis pimestas kõiki. Olukord oli pinev ning ei osanudki midagi arvata/oodata. Mõtlesin, et mingi pervert tegi võsa taga oma tillist pilti, aga võta näpust - hoopis kiiruskaamera oli.
Nagu igal raamatul on lõpp, siis tuleb ka siit hoopis teine jutt. Et teid tihedalt bändi tegemistega kursis hoida siis räägin ühe põneva loo. See oli ammu, Rock Rambi aegu. Ilm oli umbne, tänavad kuivasid. Läksin mina siis WC-sse ja kujutate pilti - mingi must kalts oli maas. Kibekiirelt jõudsin sattuda segadusse. Mõtlesin et, normaalne noh ja kustutasin tule ära.
Aga aitab kah. Pastakas hakkab juba tühjaks saama. Olge tublid ja ärge mölisege.
Kõike head,
Kaido
.png)