Tere armsad emeraldlased!
Pole tükk aega kirjutanud ja ega ei oskagi kuskilt alustada. Meie EP tuur on nüüdseks läbi saanud ja saame nüüd tiba hinge tõmmata, et mõne nädala pärast ennast jälle ogaraks ja veriseks moshida. Kuna esimest kahest laivist ma juba lühidalt rääkisin, siis nüüd on järg tuuri teise nädalavahetuse käes.
11. märts - Oli ilus neljapäev. Kella 5 paiku startis 4/5 Emeraldist Tartu poole, et jõuda õigeks ajaks soundcheckile. Nii nagu alati, ka seekord, saatis meie tibatillukest reisi piiritu möla ja ülbamine. Terve sõidu jooksul oli vist paar mõnesekundilist vaikusemomenti. Kuna juhiks oli noor ja vihane Fritz, kelle näos ükski lihas ei liigu, siis suutsime ta juba sõidu alguses tuuri ajada. Hulljulge kuulipildur aga ei hoidnud ennast tagasi ja litsus gaasipedaali, et kiiremini Mäkki jõuda. Sellega tegi mees aga meile karuteene, jõudsime liiga vara kohale ning pidime umbes pool tundi ootama, et klubisse sisse saaks. Mõne momendi pärast saabus Läti Hendrik ning viipas meile käega, et, nahui, tirige kola sisse. Tegime siis ruttu soundchecki ära (härra Henri Kilk oli seekord guitarmaster nr. 2) ja panime Mäki poole plagama. Kõik tellisid otseloomulikult megaeined ja lasid hea maitsta. Mäkis imbusid meie ülimalt vaiksesse ja ortodoksesse gruppi sisse 3 ilmselgete joobetunnustega noort neidu. Nõudsid friikaid ja burksi ning lõppkokkuvõttes käisime Taskus tualettruumi kasutamas. Peagi oli aga esinemise aeg. Kõigepealt pani oma andekuse proovile ansambel Still Haunts Me, nende järel otse Lätist, Riiast saabunud grupeering Sandtrout ning kõige lõpuks pidid kuulajad/vaatajad ka meid ära kannatama. Üldkokkuvõttes oli tore õhtu, tunne oli hea, sidrunivett jagus ja publiku üle ka eriti nuriseda ei saa. Nii mitmelgi inimesel puus nõksus ja tuuleveski käis, ma nägin küll!
12. märts - Äratus, Oti poole sööma, Viljandi poole plagama ja siis otse Rakverre. Jõudsime kohale 6-7 paiku, eelnevalt olime sunnitud tegema mitmeid peatusi, sest kabanossinälg oli niivõrd suur. Lätlased otsustasid muidugi kasti Rocki ka kaasa vedada. Kära Kants oli läbinud väikese uuenduskuuri, nimelt lava oli viidud teise kohta ja ehitatud ka tiba suuremaks (siiski liiga väike). Võitlesin tol päeval endaga, kuna suutsin eelmisel õhtul Tartus kidrakeelega natuke nahka sõrmelt maha koorida. Pärast esimest lugu oli olukord päris valus: sõrm oli üleni verine ja samuti kidrakeeled. Aga ei lasnud ennast sellest eriti häirida. Ronisin lavalt veel isegi maha, rahva sekka. Kohe lendasid mingid airguitar vennad mulle kõrvale. Vahepeal läks olukord muidugi päris hulluks kui mingid vennad seal laamendama hakkasid. Ronisin tagasi lavale, et eluga pääseda. Kuid mina polnud ainus, kel äpardusi juhtus. Sensei Levo Jõgiaas sai mikrofonilt sellise obaduse, et kulm oli verine ning sõjakitarr oli lahingust mitmeks sekundiks eemal. Kiirabi õnneks vaja ei läinud, kuigi mehed nutsid. Ka lauluvõistlusest Kaks Takti ette juba mitmendat korda eetrikeelu saanud Baskin tegi mehetegusid. Mees ei olnud ilmselgelt mikrofoniga rahul ning viskas selle enda ette põrandale. Tagasiteel Viljandi poole otsustasid lätlased oma Renaul (mitte segi ajada Renault´iga) bussiga meist mööduda ning selle käigus aknast tagumikku näidata. Kojusõidu tipphetk oli kindlasti see, kui lätlaste bussil sai eluvesi otsa 18 km enne Karksi-Nuiat. Kiire sõit Viljandisse kütust tooma ja saimegi juba hommikul kell 7 magama!
13. märts - D-Day! Äratus kell 12, olles saanud umbes 4-5 tundi magada. Aga ei olnud hullu, jällegi Oti poole hommikust sööma ja kibekiirelt Viljandi poole punuma. Tegime järjekordse soundchecki ära ja ootasime õhtu saabumist. Kella 7-st avati Puhta Kulla uksed, et karvased ja sulelised saaksid sooja tuppa kurja muusikat nautima tulla. See, mis seal toimus, on tõsiselt märkimisväärne. Õhtu algas ansambliga Sandtrout. Poisid mängisid väga hästi, kuid ega tehnika vastu ei saa. Seekord otsustas nende Laney kidravõim sussid taeva poole visata ja mitte funktsioneerida. Õhtu päästis mu kullakallis Engl, kes näitas läti poistele, kuidas õigesti kõlada. Järgmisena ajasid rahva hulluks kodumaa kangelased - Still Haunts Me. Suur tänu teile, et viitsisite oma kidrakeeli ja sõrmi kulutada! Lõpuks oli aeg meie käes. See oli siiani kõige parem laiv üldse! Rahvas oli väga metsik. Mitu venda lendasid ette monitoridesse. Ju neile siis meeldis. Viljandis on alati väga hea publik, kuid seekord nad tõstsid lati veelgi kõrgemale. Kujutate ette, et bänd, kes on tegutsenud veidikene üle aasta, läheb laivile ja rahvas laulab kõiki lugusid kaasa! Teile igaühele peaks tassi kakaod kinkima. Väga hevi oli!
Nagu olete võib-olla märganud, siis ma tegin nii lühidalt kui võimalik. Nüüd teate, mis tunne on eesti keele õpetajatel, kui nad teie kirjandeid kontrollivad.
Olge muhedad!
Kõike head,
Kaido
pühapäev, 21. märts 2010
neljapäev, 11. märts 2010
Jouki Mašad ja Valoodjad.
On hommik söön just juustu röstsaia mille peale on veel pandud kartuli maitseainet ja lürbin vett kõrvale, ei mul ei ole pohmakas lihtsalt janutab. Ei suuda tänast ära oodatagi et kell kukuks pool viis ja ma saaks töölt otse proovikasse minna ja siis Tartu poole punuma. Jah meil on õhtul Tartus Plink Plonkis laiv, pilet maksab 50.- nagu ka plaat mida te saate kindlasti soetada! Homme oleme juba Rakveres ja ülehomme Viljandis. Esinemis isu on suur ja tuleb loota et te kõik 25,5 inimest kes blogi loevad tulevad ka meie laividele. Ahjaa kui keegi oskab natukene läti keelt siis andke teada me peame ühe läti bändi endi juurde võtma, siis oleks lahe kui keegi oskaks miskit selgeks õpetada :) Zalde Jumpsi me teame ja mõnd koledat asja veel :D
Võtke käed taskust koos rahakotiga ja soetage plaat ja tulge laivile ;)
Võtke käed taskust koos rahakotiga ja soetage plaat ja tulge laivile ;)
reede, 5. märts 2010
Jackspots!
Ahoi kiluvargad ja kuue varbaga elajad!
Kella 1-2-3 paiku väljus meie kollane buss proovika eest ning GPS lülitus juba varakult Läti režiimile. Kiirelt õpetasime kõigile bussisviibijatele mõned lätikeelsed väljendid, mida ei tohiks kunagi kasutada, seega ei hakka ma neid siin ka välja ütlema. Sõit oli üsna pikk ning kohale jõudsime vist alles 7-8 paiku. Hea, et see reis pikem polnud, sest ma pidin bussi juba peavalu kätte ära surema. Aga värske õhu käes oli kõik timm. Kui me Deposse jõudsime, olid tukad juba soundcheckiga alustanud... Niisiis tassisime oma kola klubisse ja jäime edasist ootama.
Kokku oli 6 bändi: 3 Eestist ja 3 Lätist. Igal bändil aega pool tundi, et ennast nii heast kui halvast küljest näidata. Muidu oli täitsa tore üritus, aga läti rahvas polnud just peomeeleolus. Sellest hoolimata andsime endast kõik. Muhe oli üle pika aja (kolme kuu) esineda, aga nagu klassikud ütlevad, siis alati saab paremini.
Kuna ma ei viitsinud seda teksti õigel ajal ära postitada, siis ma olen sunnitud ka rääkima meie Tapperi laivist. Olen kindel, et ma ei valeta endale kui väidan, et see oli meie üks parimaid laive ja üldse päevi. Juba algusest peale oli kõik väga bueno. Tegelikult oli aga asi omadega üsna mudas ja ainus mees, kes suutis meid sellest suurest katastroofist päästa oli härra Raido! Meie ülimalt sita mänguoskuse ja amatöörlikkuse juures keeras ta meile sellise soundi, et hoia ja keela. Imestan, et hoolimata nendest suurtest apsudest, mis laval toimusid, saime üsna palju kiita. Aga ega päevad pole vennad ja vigadest õpitakse. Saime oma vitsad kätte ja järgmisel korral oleme targemad.
Tegelikult aga tahaks tänada Still Haunts Me tüüpe, kellega on ülimalt mahe koos tšillida. Line 6! Mul on ääretult kahju, et nad peavad meie lõustu sellel nädalal tervelt 2 korda veel nägema.
Nüüd paar vaba päeva, mille sisse mahub üks proov ja siis kolm päeva järjest esinemisi. Esimene neist Tartus, teine Rakveres ja viimane (kõige kodusem) Viljandis Puhtas Kullas! Kaasa teeb ka lätlaste Sandtrout (www.myspace.com/sandtroutofficial).
Selleks korraks mölast aitab ja näeme laividel!
Kammige tukka ja sööge seeni!
Kõike head,
Kaido
Kella 1-2-3 paiku väljus meie kollane buss proovika eest ning GPS lülitus juba varakult Läti režiimile. Kiirelt õpetasime kõigile bussisviibijatele mõned lätikeelsed väljendid, mida ei tohiks kunagi kasutada, seega ei hakka ma neid siin ka välja ütlema. Sõit oli üsna pikk ning kohale jõudsime vist alles 7-8 paiku. Hea, et see reis pikem polnud, sest ma pidin bussi juba peavalu kätte ära surema. Aga värske õhu käes oli kõik timm. Kui me Deposse jõudsime, olid tukad juba soundcheckiga alustanud... Niisiis tassisime oma kola klubisse ja jäime edasist ootama.
Kokku oli 6 bändi: 3 Eestist ja 3 Lätist. Igal bändil aega pool tundi, et ennast nii heast kui halvast küljest näidata. Muidu oli täitsa tore üritus, aga läti rahvas polnud just peomeeleolus. Sellest hoolimata andsime endast kõik. Muhe oli üle pika aja (kolme kuu) esineda, aga nagu klassikud ütlevad, siis alati saab paremini.
Kuna ma ei viitsinud seda teksti õigel ajal ära postitada, siis ma olen sunnitud ka rääkima meie Tapperi laivist. Olen kindel, et ma ei valeta endale kui väidan, et see oli meie üks parimaid laive ja üldse päevi. Juba algusest peale oli kõik väga bueno. Tegelikult oli aga asi omadega üsna mudas ja ainus mees, kes suutis meid sellest suurest katastroofist päästa oli härra Raido! Meie ülimalt sita mänguoskuse ja amatöörlikkuse juures keeras ta meile sellise soundi, et hoia ja keela. Imestan, et hoolimata nendest suurtest apsudest, mis laval toimusid, saime üsna palju kiita. Aga ega päevad pole vennad ja vigadest õpitakse. Saime oma vitsad kätte ja järgmisel korral oleme targemad.
Tegelikult aga tahaks tänada Still Haunts Me tüüpe, kellega on ülimalt mahe koos tšillida. Line 6! Mul on ääretult kahju, et nad peavad meie lõustu sellel nädalal tervelt 2 korda veel nägema.
Nüüd paar vaba päeva, mille sisse mahub üks proov ja siis kolm päeva järjest esinemisi. Esimene neist Tartus, teine Rakveres ja viimane (kõige kodusem) Viljandis Puhtas Kullas! Kaasa teeb ka lätlaste Sandtrout (www.myspace.com/sandtroutofficial).
Selleks korraks mölast aitab ja näeme laividel!
Kammige tukka ja sööge seeni!
Kõike head,
Kaido
esmaspäev, 1. märts 2010
The Time Has Come!
Emerald tutvustab tuuriga debüütplaati
Läinud aastal Viljandimaa parimaks noortebändiks tituleeritud öko-metali punt Emerald tutvustab 4. märtsil Riiast algava kontserttuuriga oma debüütplaati „How About Discount“.
Bändi laulja ja kitarrist Levo Jõgiaas rääkis, et detsembris Tartus ja Rootsis valminud plaadi sõnum peegeldab paljuski praegust aega, kus allahindlust loodetakse saada isegi siis, kui kõik on juba niigi allahinnatud. „Samas julgen kinnitada, et meie ise ei lubanud salvestamisel plaadi kvaliteedile mingit allahindlust. See on maksimum, mis me teha suutsime,“ rääkis Jõgiaas.
Emerald valis Forwards Studio partneriks seetõttu, et selle stuudio abiga on varem ilmavalgust näinud terve rida häid metal-plaate. Stuudiotöö kestis kokku neli päeva ja selle aja jooksul salvestati viis lugu („How About Discount?“, „Fall of Solaris“, „Dragon Force“, „Ultimate Survival“ ja „Hungry?“).
Edasi rändas materjal Rootsi, kus sellele andis viimase lihvi Dino Medanhodzic. „Meil oli õnne, et me temaga tuttavaks saime, sest ta on tegelenud mitmete nimekate kollektiividega, nagu näiteks Carnal Forge, Headstone ja Fake for nothing Myoh. Meil oli algusest peale kihk ammutada uusi kogemusi ning tutvusi väljastpoolt Eestit ja see meil ka õnnestus,“ ütles Jõgiaas.
Plaadi kujunduse autor on vabal ajal kunstnikuna tegutsev Kristjan Oden, kes on Winny Puhhi, Onewordi ja Stemi trummar.
Tutvustustuuri avapauk antakse 4. märtsil Riias klubis Depo, järgmine kontsert leiab aset 6. märtsil Tallinnas Tapperis. Järgnevad esinemised Tartu klubis Plink Plonk (11.03), Rakveres Kära Kantsis (12.03) ja Viljandis Puhtas Kullas (13.03). Tuuril astub Emeraldi kõrval lavale Läti bänd Thursday 12th, kellel samuti valmis hiljuti uus album.
Emerald andis esimese kontserdi eelmise aasta 4. märtsil Viljandi Noortebändide võistluse poolfinaalis, kust pääses edasi finaali ning võitis kogu võistluse. Sealt alates on mängitud nii Tartus, Viljandis, Tallinnas, Hiiumaal, Pärnus, Rakveres kui ka mitmetes teistes Eesti paikades. Muu hulgas on publiku ette astutud sellistel festivalidel nagu Rock Ramp, MuRock, Tehaserock ning soojendanud Recycle Bin`i, Vennaskonda, Tharaphitat, Morigani.
Emeraldi koosseis: Levo Jõgiaas - kitarr/laul (bändid: Ketaspidur, Rockhouse), Ott Jõgiaas - bass/laul (bändid: One Time Too Many), Kaido Kadaja - kitarr (bändid: Tuulepuu, Kunileid), Baskin - laul (bändid: One Time Too Many), Rauno Vaher - trummid (bändid: One Time Too Many).
Kuula plaadi lugusid siit:
http://www.myspace.com/emeraldest
Läinud aastal Viljandimaa parimaks noortebändiks tituleeritud öko-metali punt Emerald tutvustab 4. märtsil Riiast algava kontserttuuriga oma debüütplaati „How About Discount“.
Bändi laulja ja kitarrist Levo Jõgiaas rääkis, et detsembris Tartus ja Rootsis valminud plaadi sõnum peegeldab paljuski praegust aega, kus allahindlust loodetakse saada isegi siis, kui kõik on juba niigi allahinnatud. „Samas julgen kinnitada, et meie ise ei lubanud salvestamisel plaadi kvaliteedile mingit allahindlust. See on maksimum, mis me teha suutsime,“ rääkis Jõgiaas.
Emerald valis Forwards Studio partneriks seetõttu, et selle stuudio abiga on varem ilmavalgust näinud terve rida häid metal-plaate. Stuudiotöö kestis kokku neli päeva ja selle aja jooksul salvestati viis lugu („How About Discount?“, „Fall of Solaris“, „Dragon Force“, „Ultimate Survival“ ja „Hungry?“).
Edasi rändas materjal Rootsi, kus sellele andis viimase lihvi Dino Medanhodzic. „Meil oli õnne, et me temaga tuttavaks saime, sest ta on tegelenud mitmete nimekate kollektiividega, nagu näiteks Carnal Forge, Headstone ja Fake for nothing Myoh. Meil oli algusest peale kihk ammutada uusi kogemusi ning tutvusi väljastpoolt Eestit ja see meil ka õnnestus,“ ütles Jõgiaas.
Plaadi kujunduse autor on vabal ajal kunstnikuna tegutsev Kristjan Oden, kes on Winny Puhhi, Onewordi ja Stemi trummar.
Tutvustustuuri avapauk antakse 4. märtsil Riias klubis Depo, järgmine kontsert leiab aset 6. märtsil Tallinnas Tapperis. Järgnevad esinemised Tartu klubis Plink Plonk (11.03), Rakveres Kära Kantsis (12.03) ja Viljandis Puhtas Kullas (13.03). Tuuril astub Emeraldi kõrval lavale Läti bänd Thursday 12th, kellel samuti valmis hiljuti uus album.
Emerald andis esimese kontserdi eelmise aasta 4. märtsil Viljandi Noortebändide võistluse poolfinaalis, kust pääses edasi finaali ning võitis kogu võistluse. Sealt alates on mängitud nii Tartus, Viljandis, Tallinnas, Hiiumaal, Pärnus, Rakveres kui ka mitmetes teistes Eesti paikades. Muu hulgas on publiku ette astutud sellistel festivalidel nagu Rock Ramp, MuRock, Tehaserock ning soojendanud Recycle Bin`i, Vennaskonda, Tharaphitat, Morigani.
Emeraldi koosseis: Levo Jõgiaas - kitarr/laul (bändid: Ketaspidur, Rockhouse), Ott Jõgiaas - bass/laul (bändid: One Time Too Many), Kaido Kadaja - kitarr (bändid: Tuulepuu, Kunileid), Baskin - laul (bändid: One Time Too Many), Rauno Vaher - trummid (bändid: One Time Too Many).
Kuula plaadi lugusid siit:
http://www.myspace.com/emeraldest
Tellimine:
Postitused (Atom)
.png)