Not Our Last Breath

Ahoi Pilled ja Igor Tarašjukid!

Kuna Emerald on nüüdseks lõpetanud stuudios möllamise, siis peaks andma teile ka väikse lühiülevaate sellest, mis seal siis üldse toimus. Ei hakkagi kaua jokutama, kütan teile selle looga kohe makku ära.
1. päev - "Wohoo! That`s the way we do it!" - Oli neljapäev. Sõitsime isaga nuiast Viljandisse, korjasime teised tüübid ja kola peale ning ajasime teel Tartusse masina peeneks. Pärast pikka pikka reisi saabusime Forwardsi stuudiosse ning hakkasime oma kola maha tõstma. Päris muhe pleiss oli, lauajalka ja puha. Külmkapp lõhnas rängalt okse järgi aga mis sa ikka teed. Trummid panime ka üles ja Pano hakkas öösel juba paugutama.
2. päev - "Check out my beat!" - Trummide lindistamise päev! 9-st oli äratus. Peksime ennast magamiskottidest välja ja tegime kohvi. Ma ei tea kes kohvi tegi aga kurat mingid tükid olid sees. Veider värk. 10-st hakkasime trumme sisse võtma. Terve päev oli aega mängida...ja nii palju selleks läks ka. 7-8 paiku sai härra Kardaan oma tööga hakkama. Lood olid purgis. Pärast lintamist panime kidravärgendused juba üles ja mõtlesime, et teeme soundiproovi ära aga miskipärast mu Engl hakkas jonnima (urisema) ning mõtlesime, et nüüd jääb asi üldse katki. Bäs tõi õdagu ühe Peavey XXX headi ka, aga seda proovides oli sama kuradi jama. Ei lasnud eriti surinast-mürinast ennast häirida ja vedasin võimu trummiruumi. Tegime Panoga räiget metalit. Lõpuks olime väsinud ja läksime magama.
3. päev - "The day of errors!" - Rutiin. 9-st üles, 10-st lindistama. Päris nii lihtsalt tegelt ei läinud. Hommikul hakkasime otsima, et mis võimul häda võib olla. Nagu kahtlustasime, siis oligi asi voolus. NS-2 ja muude plokkide adapterid tõmbasime tagant ära ja panime asjad patareitoitele. Asi toimis. Kui nüüd keegi lugejatest peaks kunagi sama probleemi otsa sattuma siis toimiv lahendus on eespool. Niisiis, olime valmis kütmiseks. Esimesena istusin piinapinki (pehmele diivanile) mina. Lood tulid üllatavalt hästi välja. Ei saanudki nagu mängima hakata kui juba oli läbi. Ühe loo ajal mõtlesin algul, et mängin kõigepealt läbi ja siis proovib linti võtta. Bäs pani aga salaja lindistama ja oligi juba purgis. No on vigur. Järgmisena küttis Levo (master Sensei). Pani oma Mesa Boogie 50 kaliibrise kahuri tööle ja ainult tulistas. Kitarrid olid vist juba kella 4-ks lindis. Järgmisena tuli oma basskitarriga Ott (meediale tuntud kui herr Fritz). No see vend lihtsalt lükkas oma kaabli bassile järgi ja paugutas ühe võttega esimese loo sisse. Kõik olid elevil. Isegi külmkapp jättis hetkeks haisemise. Järgmise looga aga toimus häving ja külmkapp lehkas edasi. Õhtu hakkas ennast juba vaikselt näitama ja viimase loo lintamiseks oli aega vähem kui pool tundi. Mis te arvate mis sai? Muidugi mees lihtsalt OMAS loo ära. Lihtsalt küttis sisse ära ja läks õlle jooma. Mees nagu MacGyver. Nii see päev siis läbi saigi. Pugesime jälle magamiskottidesse ja kadusime helipuldi ruumi magama. Oli tore päev.
4. päev - "Mis sa karjud seal?" - Just nimelt. Oli ülemaailmne vokaalilindistamispäev või midagi taolist. Ühesõnaga, hakkasime laulu lindistama. Saatsime Baskini tühja ruumi, kus ta pidi järgnevad tunnid iseendaga võitlema. Mees rüükis nigu siga aia vahel, aga pidas vastu ja saime lood ära köetud. Pärast karjeid astus ta ruumist välja ja läks teise ruumi ühte asja kallistama (jah, tegu on WC-ga). Karjed purgis, oli käes Oti kord. Mees lihtsalt omas ruumi ära. Laulis paar rida ära ja arvas, et piisab. No ju siis piisas. Tol päeval oli stuudios väga tihe liiklus. Juba kolmas laulja seadis oma sammud mikrofoni ette. Mees teadis, mis mees teeb ja laulis oma asjad ilusti ära. Nii ilus oli kõrvaltruumist kuulata.
Nagu tähelepanelik televiisorikuulaja ja raadiovaataja arvata võib, siis sellega meie stuudioseiklused lõppesidki. Kõik lood on lindis ja lähipäevadel liiguvad Rootsimaale, et nendest sirguksid suured ja jämedad raadiohitid.

Huvilistele võin ka kirjutada, mis tehnikat kasutasime:
Levo - sinine Ibanez, Mesa Boogie .50 Caliber.
Ott - Fender Jazz Bass, Ampeg SVT II Pro eelvõim.
Baskin - Shure SM 57A Beta.
Rauno - Yamaha tour custom trummid, taldrikud: Sabian Paragon, Zildjian A custom's ja paiste,
Kaido - Caparison Dellinger FX-HGS, ENGL Fireball E625.


Varsti on jõulud tulemas ja olge ikka sõbralikud üksteise vastu, sest ei maksa olla selline tuss.
Ma ei tea kuidas teil on, aga vähemalt mul teeb ema jõuludeks liha.

Olge räigelt mõnusad,
Kaido

Great success!

Tere!

Emerald on stuudios olnud juba rohkem kui ühe päeva. Trummid on lindis, kitarrid tegime täna ja hetkel on käsil bassi täristamine. Mõnus draiv on küll taga. Täitsa muheda soundiga on ka kõik, mis siiani lindis on. Ei oska Rootsi tüübi masterdamisest midagi oodatagi. Asi tundub paljulubav.
Staar Ott Jõgiaas paugutas ühe loo ÜHE võttega sisse. Milline talent. Järgmise looga hävis (nagu me kõik). Väga muhe oli see, et saime kitarrid ja bassi ühe päevaga sisse. Ei oodanudki seda. Great success! Homne päev [ehk siis nagu tähelepanelik raadiokuulaja aru saab(näeb), on tegu tänase päevaga] on päev täis karjumist ja ilusat kolmeliikmelist duetti õdedelt Jõgiaasadelt. On mida paugutada.
Nii palju siis mölast.

Olge muhedad ja sügage ennast.

Tsau,
Kaido

Me is in da studio!

Jou rallikalled!

Mõnus päev on möödas. Trummid on lindistatud, hea on olla. Midagi on juba tehtud, kuigi ränk töö algab homme (ehk siis juba täna) kell 10:00. Lülitan oma Englil poweri nupu sisse ja läheb andmiseks. Nagu alati, siis ka nüüd, on Emerald alati täiuslikkuse poole püüdlemas. Seda näitas ka möödunud sessioon. 10-st 7-ni trumme lindistada pole naljaasi. Ka kõige kõvemad vennad murduvad. Pärast muidugi paugutasime räigelt lauajalkat ja Ott oli üksi minu ja Pano vastu. Jäi meile 8 ölli völgu. Räigelt mönuš.
Tänase päeva üks kirkamaid hetki oli linna peal kolamine. Käisime Taskus New Yorkeri või mis iganes poes ja ostsime (mina, Baskin ja Pano) omale uued pusad. Money well spent! Kui jagada juba präänikuid siis tuleb ka piitsa näidata. Ei saa mainimata jätta lakkamatut roobertilõhna külmikus. Juustud ja kuradi ...juustud. Kõik haisevad seal ühtemoodi.
Igatahes, on aeg puhata ja heita oma metronoomiklikist lolliks läinud pea padjale.

Sööge naisi ja pange saia!

PS! Pano on juba teist korda sital (viimase 15 minuti jooksul). Mehel on probleeme.

Mõnuš,
Kaido

Äsa Lay Dying!

Ahoi tillerniksid!

Oleme saabunud Tartusse Forwardsi stuudiosse. Tassisime oma kola stutsi ära ja kadusime poodi ja ostsime räigelt mõttetuid asju. Osad kutid mängivad lauajalkat ja mõned vaatavad Äsa Lay Dyingu dvd-d. Ma istun siin ja joon õlut. Kristjan lutib praegu kõiki lauajalkas. Homme algab raske tööpäev. Eesmärgiks on trummide lindistamine, iseasi kui hästi see välja kukub. Noh, 5 lugu on teha, ideaalis peaks ühe päevaga valmis saama puha. Siis järgmisena kütame sisse kidrad. Keerasin juba gainid peale ja panin kidari sooja kohta. Hommikul siis mõnus kohe täristada.
Stuudio on ikka räigelt mõnus koht. Peksin oma magamiskoti helipuldi ja Engli kõrvale ning seal veedan ma järgmised üsna mitu ööd. Juustuvarud said ka täiendatud. Süüa on, hea on olla. Mida veel vaja?

Ilmselt aitab ka sellest mölast nii et ärge mölisege!
Kütke sumpsi ja mängige balalaikat, suckers!

Olge mõnnad,
Kaido

Vihmapiisk on väike ja kui ta kukub maha siis haiget ta suuremat ei tee. Oooh, oooh

Niisiis nagu Härr Kadajas siin ees mainis 10-13 detsember on Emerald lindistamas oma debüüt EP-d. Salvestamine toimub Tartus Forward Stuudios, vaimseks isaks ja dirigendiks on ei keegi mu kui Taaralinna metal issi Raido Traumann aka Bäs. EP hakkab sisaldama Emeraldi viite parimat lugu läbi kogu bändi ajaloo. Üritame teile kirjutada siia blogisse võimalikult palju ja ka mõned pildid siia panna kellel on uus soeng kellel on sokis auk ja kellel voolab suust Karoliina Hõbelange.
Täna on veel viimane proov enne suurt katsumust, eile tegime ka proovi ja avastasime palju uut, kes kus miskit natuke teisiti mängis. Täna hakkame vokaale ülevaatama ja 2 laulu jäi ka vist veel vaadata. Mina lähen igatahes varsti sinna kus kuningaski jala käib panen ühe nr. 2 maha ja siis lähen bassikeeli ostma. (juhul kui viljandis müüakse sellised veel mis mul vaja läheb)
Joonistage päkapikkudele kes eile hommikul mul suus olid käind nr.2 tegemas ja jätke Joulupukkile suss aknale küll tema ka miskit sellega peale hakkab!

Call it a year!

Ahoi päkapikud!

Läbi on saanud see ilus aeg kui Emerald veel esines. Ei tule enam sel aastal ühtegi kütmist. Pisar tuleb lausa silma kui sellele mõelda. Aga ei maksagi mõelda sellele, sest juba neljapäeval seame sammud (õigemini auto) Tartu poole ja asume lindistama oma EP-d. Enne seda tuleb veel teha paar proovi, asjad üle vaadata ja läbi kuulata ja siis ongi käes lindistamise aeg.
Ahjaa! Polegi maininud kuidas meil Hiiumaal läks. Nagu tähelepanelik raadiokuulaja võis lugeda siis oli see reis räigelt mõnus. Esinesime Käina klubis Carriba. Täitsa muhe koht oli. Hoolimata mitmetest ebaõnnestumistest oli see räigelt mõnus laiv. Ootame juba millal Hiiumaale tagasi saaks. Muide, kogu see Hiiumaa värk oli ehe näide, kuidas PEAKS asju korraldama. Läksime kohale: meie päralt oli suur kahekordne palkmaja, laual ahjukartulid, salat, kana. Mida veel tahta. Isegi korvitäis mandariine oli, mille me üsna kiirelt hävitasime.
4. dets oli meil esinemine Viljandis Tehaserockil. Kuna see üritus toimus esimest korda, siis ei osanud midagi oodatagi, kuid kõik oli väga positiivne. Väga. Mingi vend moshis isegi kipsis käega. Tase. :D
5. dets - selle aasta viimane laiv Tartus klubis Plink Plonk. Kõigepealt käisime mäkis ja kütsime burkse sisse. Baskin sõi 3 burksi ära ja pärast hakkas tal halb. See oli lahe. Siis tegime soundi ära ja peksime niisama tühja. Räigelt mõnus oli. Vahepeal avastas Pano, et tal on sokis auk ja see häirib teda. Siis suundusimegi kaubamajja ja ostsime õlut. Umbes kell pool 12 astusime lavale ja panime ketta käima. Pärast laivi panime ketta kinni ja läksime koju. Tagasiteel ajasime räigelt jobu juttu suust välja. Kui Viljandisse jõudsime siis tüürisime Fordi Puhta Kulla poole ja läksime DJ Marti kuulama.

Jah, selline ta siis oli. Ärge te kuskile ära kaduge. Külastage ikka vahepeal seda toredat leheküljekest ja saate lugeda, kes stuudios hävib ja kes mitte.
Olge mõnusad ja kütke jõulutaadile rämedalt molli.

Peace,
Kaido