Lumi on sulanud, päike paistab lagipähe, linnud mauravad puude ja postide otsas. Sulelised on soojalt maalt tagasi tulnud ning on aeg välja otsida õhupüssid, et oma suvist marjasaaki suurendada. Aga ega me pole vägivaldsed poisid ja marju me üldse ei kasvata. Selle asemel teeme me proove ja pahatihti käime ka esinemas. Kuna me polnud tükk aega välismaad külastanud, siis otsustasime midagi ruttu ette võtta. Kõigepealt võtsime ette õlut, seejärel kerge leili ja pärast käisime pesemas. Siis mingi hetk läksin ma koju magama.
Ja siis see algas - 8-ndal aprillil tassisime trääni bussi ja seejärel lukustasime proovika uksed, et pätid koridori kaklema ei läheks. Ees ootas (t)öine nädalavahetus Lätis. Otsustasime, et sõidame mööda otsemat teed ehk siis Mõisaküla kaudu. Selge viga. Kohati tundus, et lätlased on meelega oma teed õhku lasknud või siis labidaga sinna auke tekitanud. Tsiteeriksin ühte lätlast "In England you drive on the left side, in Germany on the right side, but in Latvia you drive on the best side." Tõsi ta on.
Esimene peatus oli Cesises, Fonoklubsis, kus oleme varemgi klubis tantsimas käinud. Kohale jõudes käisime kohe Maximast läbi ja varustasime ennast vedelikuga. Seejärel juhatati meid klubi teisele korrusele, backstage'i, kus oli televiisor ja mitu mitu diivanit. Teleka sai ka tööle panna. Umbes südaööl lubati meid lavale. Rahvast oli eelmise korraga võrreldes nelja inimese võrra rohkem. Esitasime 10 lugu, milleks kulus 41,5 minutit. Pärast mahedat laivi tarisime oma kola backstage'i ja nööpisime mõned pudelid lahti. Siis otsustasime, et läheme magama ja me ei käinud ööklubis nimega Black Cat tantsimas.
9. aprill - võigas hommikusöök kontoris ja hirm Liepajasse sõidu ees. Sihtkohta jõudsime varem kui vaja. Klubi kõrval asus mahe söögikoht, kus pakuti maailma kõige paremaid burgereid. Ühel burgeril oli isegi nimi - Hugo Chavez. Imesime pihviga saiad noppelt sisse ja läksime soundchecki tegema. Ööbisime lukshotellis, kus oli ka telekas. Hotellis kohtasime ka ühte Eesti bändi - Superliustik. Nad mängisid samal õhtul hotelli pubis. Käisime Panoga neid kuulamas ja tuleb tunnistada, et üllatavalt äge muusika oli. Emerald ise sai alles poole 2 paiku lavale, aga see ei heidutanud kedagi, sest see oli kõige vingem koht, kus me mänginud oleme. Pärast laivi läks jällegi suuremaks peoks ning magama saime jälle ebanormaalsel ajal. Õnneks kellelgi turvameestega probleeme ei tekkinud.. võib-olla.
Terve selle reisi ajal lõime ka ühe uue loo, mis on Koit Toome laulu Nädalalõpp viisil. Kahjuks on see nii ropp, et seda ei julge siin blogis avaldada. Samuti sai Emerald omale uue hüüdlause "Soe supp ja sibul!" (ka sellest meisterdati ropp variant). Lätlased õpetasid meile ka palju lätikeelseid sõnu ja ütlusi, millest kahjuks mitte ühtegi ei mäleta. Ehk oleks pidanud neid väljendeid rohkem kordama, sest nagu öeldakse - kordamine on tarkuse emo.
Sel reedel ootab meid ees aga Leedu. Reedel kütame Vilniuses ja laupäeval Šiauliais. Loodame kõiki Viljandi fänne seal näha.
Selleks korraks aga kõik. Uut postitust võite oodata pärast Leedu reisi kui me seal terve nahaga peaks naasema.
Olge muhedad ja tehke meie lugudest covereid!
Kõike head,
Kaido
.png)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar